Autor:
Erakogu

Tartu Ülikooli muuseumi ja direktor Mariann Raismad tunnustati Eesti muuseumide aastaauhindade jagamisel

Reedel, 2. veebruaril anti Pärnu kontserdimajas pidulikult üle Eesti muuseumide aastaauhinnad. Tartu Ülikooli muuseum pälvis konserveerimistöö kategoorias Muuseumiroti auhinna, muuseumi direktor Mariann Raisma sai aga Eesti Muuseumiühingu tunnustuspreemia Terav Pliiats.

Tartu Ülikooli muuseumi teaduskollektsiooni kuulub tuhandeid õppetahvleid, mida on ülikoolis kasutatud pea paari sajandi vältel eri distsipliinide õpetamiseks. Kuna õppetahvleid kasutati aktiivselt, kulusid need kiiresti. Projekti Õppetahvlite uus elu. Tartu Ülikooli muuseumi õppetahvlite kollektsiooni konserveerimine ning eksponeerimislahenduste väljatöötamine“ käigus jõudsid tahvlid muuseumisse ning tänu konservaatorite ja koguhoidjate tööle saab neid nüüd taas kasutada.

Õpitahvlite projektis osalesid Anne Arus, Virge Lell, Netty Muld, Kristiina Ribelus, Maris Tuuling, Tiina Vint ja Jaanika Anderson. See oli tõeline meeskonnatöö. Esmalt tegime 3046 õppetahvlit digitaalselt kättesaadavaks, see võimaldas kuraatoritel teha valiku näituse jaoks. Järgmiseks  korrastasime ning konserveerisime kõik välja valitud õppetahvlid, et neid oleks võimalik eksponeerida. Paljud neist olid mõõtmetelt väga suured ja see oli paras väljakutse meie väikestes tööruumides, ajutiselt laienesime oma töökojaga näitusesaali“, seletas Anne Arus.

Huvilistel on võimalik konserveeritud õpitahvlite ja teiste eksponaatidega tutvuda Tartu Ülikooli muuseumi näitusel Kunst või teadus, mille keskmes on loodus- ja meditsiiniteaduste visualiseerimine 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Näitust saab külastada kuni 19. maini 2024.

Eesti Muuseumiühingu tunnustuspreemia Terav Pliiats antakse aasta muuseumitöötajale – aktiivsele eestvedajale, kelle osalusel või juhtimisel valmivad mõjusad, uuenduslikud ja erakordsed muuseumide arengut toetavad algatused ja projektid. Auhinna eesmärk on märgata, tunnustada ja väärtustada muuseumides töötavaid kolleege. Tänavu pälvis auhinna Tartu Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma.

Raisma kaitses mullu 21. detsembril Eesti Kunstiakadeemias muinsuskaitse ja konserveerimise erialal doktoritöö „Muuseumi võim. Muuseum kollektiivse mälu kujundajana Eestis 20. sajandi murranguperioodidel“. „Doktoritöö valmimise kõrvalt on Mariann Raisma paistnud viimasel ajal silma julgusega käsitleda nii erialaringis kui avalikkuses muuseumide rolli keerulises, üha konfliktsemas ja kriisidest mõjutatud maailmas,“ kirjeldas auhinnasaajat Eesti Kunstiakadeemia kultuuriajaloo professor ja doktoritöö juhendaja Linda Kaljundi.

Muinsuskaitseameti ja Eesti Muuseumiühingu aastaauhindade konkursi eesmärk on tunnustada parimaid muuseumispetsialiste ning tuua ühiskonnas esile muuseumitöö eri tahke.

Lisaks oli Tartu Ülikooli muuseum nomineeritud muuseumikogu arendaja kategoorias näituse „Mis on valgus? Georg Friedrich Parroti füüsikakabinet“ eest. Näitusel on selgitatud teadusloolise pärandi ajaloolist konteksti ja loodud originaalide põhjal kasutuskoopiaid, et füüsikariistade kollektsioon avalikkuse jaoks taas ellu äratada. “Seda, et Parroti loodud füüsikakabinet oli omal ajal kõrgel tasemel ja et asju osteti Euroopa parimatelt meistritelt, oleme ju õigupoolest alati teadnud. Kuid aastatepikkune uurimistöö arhiivides ja raamatukogudes on viinud uuele tasemele nii säilinud esemete esialgse otstarbe kui kogu kollektsiooni sisemiste seoste mõistmise. Võimatu on mitte vaimustuda, kui näed, kuivõrd näitlik ja atraktiivne oli 19. sajandi alguse füüsikaõpe. Aga alles siis, kui sa saad aru, kuidas asi töötab ja milleks teda vaja oli, on võimalik teha kasutuskoopiaid või jooniste järgi mõni kadunud ese uuesti ehitada. Ja lõpmata tore on uut mõistmist teistega jagada,” selgitas kuraator Lea Leppik.

Auhindade üleandmist oli võimalik jälgida ka ERR-i Kultuuriportaalist.

Hullu Teadlase sünnipäev

Hullu Teadlase sünnipäev „Tagasi keskaega“

Tartu Ülikooli muuseumi valge saal

Tartu Ülikooli muuseum tähistab Euroopa päeva

Lossi 25

Ekskursioon „Kirikust muuseumini: Tartu vanima hoone lugu“