Konverentsid

12. mail 2023 toimus Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis visioonikonverents „Mõtlev muuseum".

Tartu Ülikooli muuseumide asutamisega 19. sajandi alguses pandi algus Eesti muuseumitraditsioonile.

220 aastat tagasi loodi Tartu Ülikooli kunstimuuseum– Eesti vanim kunstimuuseum –, mis annab hea põhjuse mõelda tulevikule. Visioonikonverentsil „Mõtlev muuseum“ arutleme muuseumi ideeliste suundade üle: milliseid väärtusi, rolle ja eesmärke soovime tulevikumuuseumil näha ning milliseid lükkeid me selleks teeme? 

Konverentsile järgneb kirjanduslik vahemäng Morgensterni saalis koos Contra, Mart Juure ja Maarja Vainoga.

6. detsembril toimub Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis ülikooli muuseumi aastakonverents „Kunst või teadus”, kus käsitletakse visuaalkultuuri tähtsust ja olemust mitte ainult teaduse kujundamisel ja vahendamisel, vaid ka teadmiste loomisel ja kontrollimisel. Konverentsil vaadeldakse kunsti ja teaduse suhet erinevates valdkondades 19. sajandist kuni kaasajani.

Käesoleva aasta konverentsi teemavalik on seotud Tartu Ülikooli muuseumi, Kumu kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia ühise uurimis- ja näituseprojektiga „Kunst või teadus“. Projekt vaatleb kunsti ja teaduse suhet erinevates valdkondades 19. sajandist kuni kaasajani.

Teaduse ja kunsti suhtele keskenduval kohtumisel esinevad Erki Tammiksaar, Ingrid Sahk, Indrek Jääts, Mari Nõmmela, Piret Koosa, Taavi Pae, Elnara Taidre, Maria Hansar, Rauno Thomas Moss ja Pille Taba. Loe konverentsi teese.

Päeva lõpetuseks esitletakse Tartu Ülikooli muuseumi sariväljaande Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi 50. numbrit. Samuti antakse üle Tartu Ülikooli muuseumi kolleegipreemia Aasta Tullio ja Karl Laaguse nimeline mälestusstipendium. Lisaks antakse üle veel kaks tunnustust.

18. novembril tähistavad Euroopa ülikoolid kümnendat korda akadeemilise pärandi päeva, et tõsta teadlikkust ülikoolide poolt loodud ja loodava pärandi olemusest, mitmekülgsusest ning rollist tänase ja homse põlvkonna jaoks. Sel puhul korraldas Tartu Ülikooli muuseum aastakonverentsi  

Suvel täitus 100 aastat keemiku, teadusajaloolase ja muinsuskaitsja Tullio Ilometsa sünnist. Ilomets oli pikaaegne Tartu Ülikooli töötaja, Tartu Ülikooli muuseumi loomise idee algataja, Tartu Akadeemilise Muinsuskaitse Seltsi asutaja ning tänaseni Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooli all tegutseva kultuuriväärtuste uuringute töögrupi käivitaja. 

Konverents mõtestab pärandi mitmekülgsust Tullio Ilometsa elukäigu kaudu, kes on olnud algataja, osaline ja kaasamõtleja paljudes tegevustes, mille piiriks ei ole ühe inimese elu pikkus. 

Konverentsi kava on leitav siin.  

Konverentsi on võimalik järele vaadata siin. 

1802. aasta suvel sai Danzigi (Gdański) Athenaeumis kõnekunsti professorina töötanud Johann Karl Simon Morgenstern (1770–1852) kutse tulla Vene impeeriumi piirialal asuvasse Dorpatisse (Tartusse).  Magdeburgis sündinud ja Halle Ülikoolis akadeemilise hariduse saanud ning teadusmaailmas endale juba nime teinud Morgenstern võttis kutse vastu. Ta alustas taasavatud Tartu Ülikoolis tööd klassikalise filoloogia, kirjanduse ja kunstiajaloo, esteetika ja retoorika professorina ning asus samal ajal juhtima ka ülikooli raamatukogu ja rajama kunstimuuseumi.

Tänavu tähistame Morgensterni 250. sünniaastapäeva. Talle pühendatud konverentsil avame teemasid, mis aitavad ette kujutada Morgensterni eluajal toimunud sündmusi ning mõista tollal levinud ideid ja suundumusi. Räägime ka Morgensterni isiklikust elust ja tema suhetest kaasaegsetega.

Konverentsi kava on leitav siin

Konverentsi on võimalik järele vaadata siin

„Ei saa ju salata: kõik märgid kõnelevad sellest, et eestlased on arenguvõimeline rahvas. Mis selles rahvas on peidus, seda näitavad mulle mehed nagu Köler ja Weizenberg; ja /…/ Valga seminari õpetaja Saebelmann, kes kasutab pseudonüümi „Kunileid“. /…/ Tema „Mu isamaa“ tegi siin furoori. /.../ Kui nii edasi läheb, kui rahva tõus jätkub progressioonis, siis minu meelest see pole võimatu, kui professuure täidavad viiekümne aasta pärast eestlased.“

(G. J. Schulz-Bertrami kiri emale, St. Peterburg, detsember 1869).

2019 on mitme juubeli aasta. 1819 kaotati Liivimaal pärisorjus ja talupojad said isiklikult vabaks, 100 aastat hiljem rajati emakeelne ülikool ning täpselt poolele teele nende vahel jäi esimene laulupidu 1869. aastal. See kiire areng, mis tegi maarahvast kultuurrahva, ei ole veel kaugeltki kõigis aspektides läbi mõeldud ja mõtestatud. Milliseid samme tuli sel teel astuda, millised olid edulood ja ebaõnnestumised, toetavad ja takistavad arengud? Õpetatud Eesti Selts ja Tartu Ülikooli muuseum võtavad need teemad kõneks ühisel konverentsil 5. detsembril 2019.

Konverentsi täpsem kava on leitav siin

Konverentsi on võimalik järele vaadata siin

Ülikooli autonoomia tähendab õigust teha otsuseid. Rahvusülikool on korduvalt seisnud teelahkmel, kus tehtud otsustest sõltub ehk tulevikus rohkem kui sel hetkel arvata osatakse. Teadus ja haridus on valdkonnad, kus arengud on pikaajalised ja nii positiivsed kui negatiivsed tulemused ilmnevad alles aastate pärast. Millised on olnud emakeelse ülikooli valikukohad, kas alati on meie valikud viinud meid seatud eesmärkidele lähemale või neist hoopis eemale? Kuidas on toime tuldud tagajärgedega? Milliste mõõdupuudega me mõõdame edu või ebaedu, kas valitud mõõdupuud on õiged ja õiglased?

Neile ja teistele sarnastele küsimustele otsis vastuseid Tartu Ülikooli muuseumi aastakonverents 6. detsembril muuseumi valges saalis.

Konverentsi täpsem kava on leitav siit

Konverentsi on võimalik järele vaadata siin

Loodus- ja täppisteadustel on olnud Tartu Ülikooli arengus eriline roll alates 1960. aastatest ning see kajastub olulisel määral ka tänastes võtmevaldkondades nagu näiteks infotehnoloogia, geenitehnoloogia jpt. Teadustulemused, mis loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on saavutatud, on aidanud Tartu Ülikoolil tõusta üha kõrgemale maailma ülikoolide edetabelites.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonnaga koostöös korraldatud konverents „Tartu loodus- ja täppisteadlaste Pühad Graalid enne ja nüüd“ keskendus küsimustele, kuidas loodusteadlaste uurimisfookus on aja jooksul teaduse ja ühiskonna arengu tuultes muutunud interdistsiplinaarsemaks ja millised võiks olla valdkonna tulevikuvisioonid.

Konverentsi kava asub siin

Konverentsi on võimalik järele vaadata siit.

18.-20. maini toimus Tartu Ülikoolis rahvusvaheline 28. Balti teadusajaloo ja teadusfilosoofia konverents pealkirjaga „Vene impeeriumi äärel: Tartu saksa ülikool ja tema esimene rektor Georg Friedrich Parrot“.

Nagu pealkiri ütleb, oli konverents pühendatud Keiserliku Tartu Ülikooli esimesele rektorile Georg Friedrich Parrotile, kelle sünnist möödub tänavu 5. juulil 250 aastat. Parrot kutsuti taasavatava Tartu ülikooli esimeseks füüsikaprofessoriks. Ta rajas siia Vene impeeriumi parima füüsikalabori ja tegi esimese rektorina palju selleks, et Tartus juurduks moodsam ülikoolimudel ja leviks loodusteaduslik, teadus- ja tõenduspõhine haridus. Sellega loodi eeldused järgnevate kümnendite teaduslikuks hiilguseks, mille järgi saksakeelset Tartu ülikooli laias ilmas tuntakse. Parroti ühiskondlik aktiivsus ajendas teda esitama mitmesuguseid parendusettepanekuid Vene keisrile ja ise kätt külge panema talumajadele paremate ahjude kavandamisest kuni Tähetornile uue pöördkupli projekteerimiseni.

Konverents sai Keiserliku Tartu Ülikooli esimese rektori vääriline. Teadusajaloolasi ja teadusfilosoofe oli Tartusse kokku tulnud kümnest riigist, peamiselt muidugi lähinaabreid, kellega meid seovad ajalooliselt tihedad sidemed. Kolm päeva olid täidetud sisuka mõttevahetusega. Töö toimus neljas sektsioonis, millest esimene käsitles valgustusliikumise seoseid haridusega, teine valgustusfilosoofiat laiemalt varauusajast kaasajani, kolmas teaduse sidet praktikaga ning neljas teaduskommunikatsiooni ja teaduspoliitikat kõige mitmekesisemates ilmingutes. Viimase teemaderingi alla mahtusid nii teatrikeeld Tartus kui Vene riigi apteekrite rabarberikaubandus 18. sajandil. Parroti kõrval tuli kõneks ka palju teisi põnevaid tegelasi ja ideesid. Kuigi Tartu ülikoolis teadusajalugu eraldi ei õpetata, oli konverentsil ettekandjatena siiski rõõmustavalt palju noori uurijaid, kelle käsitletud teemad ulatusid portreemaali interpreteerimisest esimeste Tartus tehtud astrofüüsikaliste vaatlusteni.

Külalistele pakuti võimalust tutvuda kõigi Tartu Ülikooli muuseumide ja botaanikaaiaga, käia mööda Parroti ja tema poja jälgi Tartus ning vaadata G. F. Parrotist rääkivat etendust Vanas Anatoomikumis. Loomulikult ei puudunud ka ERMi külastus.

Balti teadusajaloo konverentside traditsioon ulatub 1950. aastaisse ja need on toimunud iga kahe-kolme aasta tagant kordamööda Eestis, Lätis, Leedus ja uuemal ajal ka Soomes. Tartu oli võõrustajaks viimati 2001. aastal. Seekordse konverentsi korraldasid Teadusajaloo ja teadusfilosoofia Eesti ühendus ning Tartu Ülikooli muuseum, toetasid Tartu Ülikooli loodusteaduste ja humanitaarteaduste valdkonnad, Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinna Tehnikaülikool ja Hasartmängumaksu nõukogu. Konverentsi lõpetamisel anti teatepulk üle leedukatele, kelle korraldada jääb 29. Balti teadusajaloo konverents.

Kutsutud esinejate ülesastumisi konverentsi avapäeval võib vaadata siit

Ettekannete teeside kogumiku leiab siit

Kolleegid Peterburi Teaduste Akadeemiast koostasid akadeemiku tähtpäevaks veebinäituse, millega saab tutvuda siin

Valdav hulk Eesti arste on hariduse saanud Tartu Ülikoolist. Rahvusülikooli juubeli lähenedes soovime heita pilgu möödunud saja aasta arengutele ja sellele, kuidas see areng meid tänasesse on aidanud.

Meedikute eesmärk on läbi aegade olnud üks: inimesi ravida ja tervena hoida. Kuidas täpselt, millega ja milleks, kes ja kuidas selle eest maksab jne, sõltub siiski iga ajajärgu teaduse arengutasemest, ühiskonnakorrast ja väärtushinnangutest. Käesoleval konverentsil huvitab meid meditsiin sotsiaalsel taustal: mis ja kuidas on mõjutanud arstiteaduse teemavalikuid ja tulemuslikkust, meedikute koolitamist ülikoolis ja nende töölerakendamist, arsti ja patsiendi rollide muutumist läbi saja aasta.

Igale ajajärgul on olnud omad tõekspidamised ja unistused, iseloomulikud organisatsioonitüübid, populaarsed ja vähem populaarsed erialad, omad arusaamad keelatud ja lubatud võtetest ning arsti ja patsiendi rollidest. Suuri muutusi on läbi teinud suhtumised nt  pärilikkusse, dopingusse, psühhiaatriasse, vaktsineerimisse. Paljud oma aja tõekspidamised on järgmisel etapil tunnistatud valeks. Mis ja kes on selliste muutuste taga?

Meditsiini arengut on mõjutanud teadusvõrgustikud, sh meditsiini rahastamine, koostööpartnerid idas ja läänes, raudne eesriie ja selle kadumine. Tervishoiusüsteemi on muudetud sõltuvalt teoreetilistest arusaamadest ja poliitilisest võimust (nt  üleminek üldisele tasuta arstiabile nõukogude ajal või perearstisüsteemile taasiseseisvunud Eestis). Kes ja kuidas selliseid muutusi on juhtinud? Kuidas teoreetilised arusaamad on mõjutanud praktikat ja vastupidi?

1920. aastail tehti tohutu töö eestikeelse meditsiinisõnavara loomiseks. Kui palju on või peab olema arstkond rahvuslik? Kuidas on rahvuslike ülikoolide teke mõjutanud meedikute rahvusvahelist koostööd ja konkurentsi?

Kaasaegne meditsiin ei saa enam kuidagi läbi meditsiinitehnikata. Kuidas on selle olukorrani jõutud? Millised on olnud murdepunktid? Kuidas on uued tehnilised vahendid mõjutanud õpetamist või teadustulemuste jäädvustamist (joonistest fotograafia ja 3D mudeliteni)?

Konverentsi kava leiate siit

Konverentsi korraldasid Tartu Ülikooli muuseum ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond.

Konverents kuulus rahvusülikooli 100. aastapäeva ettevalmistavate ürituste sarja ja toimus 4. detsembril 2015 Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis 139.

Kes on omad ja kes on võõrad meie mõtteloos? Üldteada on ütlus, et ükski prohvet pole kuulus omal maal. Miks võib see sageli nõnda ollagi? Mille pärast võetakse mõned ühes või teises kultuuris omaks, mõned mitte? Miks peavad mõned mõtted vastuvõtuks ja omakssaamiseks alles kaua ootama „oma aega” või rändama koguni üle keele- ja maapiiride, leides viimaks mõistmist ja tunnustust hoopis teises kultuurikontekstis – mitte selles, milles ta välja öeldi? Miks saavad ühed meie omaks ka siis, kui nad ei kirjuta ei meie keeles ega isegi meie kultuurist, ent teised võivad seda teha – ometi omaks saamata? Milles peituvad sääraste dilemmade põhjused, millest sõltuvad nende lahendused?

Eesti ja eestikeelse professionaalse kõrgharidusega seotud humanitaarkultuuri iga jõuab peatselt saja aasta piiri alla. Ent kuna teadus- ja mõtteloolises plaanis, ajaloolises plaanis ulatuvad sellesse ajavahemikku mitte ainult muutused ahtalt võetud humanitaarkultuuris, vaid ka meie kultuuris kõige avaramas mõttes, siis kutsume ka kõiki teisi teadlasi ja mõtlejaid üles pilku heitma oma eriala „omadele ja võõrastele” ajaloolise lähenemise mõttes. Kutsume kõiki üles mõtlema nendele õnnestumistele ja ebaõnnestumistele kultuurikontaktide alal, mis on ligi 100 aasta jooksul aset leidnud meie eestikeelses rahvusülikoolis ja selle ümber, koos arutlema nende põhjuste ja tagajärgede üle.

Tutvu siin konverentsi kavaga

Konverentsi teesid

Konverentsi korraldasid Tartu Ülikooli muuseum ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond. Ettekannete põhjal valminud artiklid publitseeriti "Tartu Ülikooli ajaloo küsimuste" sarjas.

Vaata siit konverentsi ettekandeid:

I osa http://www.uttv.ee/naita?id=23031

II osa http://www.uttv.ee/naita?id=23032

III osa http://www.uttv.ee/naita?id=23034

IV osa http://www.uttv.ee/naita?id=23035

Konverentsil võeti kõneks teadused, mille eesmärk on olnud ühiskonna muutmine. Konverentsil said kokku juura, majanduse, sotsiaal- ja haridusteaduste esindajad ning teadusloolased, et üheskoos heita pilk rahvusülikooli läbikäidud teele ja mõtestada oma rolli Eestis ja maailmas.

Kava

10.00 Avasõnad: Tartu Ülikooli õppeprorektor Martin Hallik, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna prodekaan Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhataja Halliki Harro-Loit

10.15 Veronika Kalmus. Academia sociologicae 25

10.45 Mare Ainsaar, Ave Roots. Rahvusvahelised küsitlusuuringud Tartu Ülikoolis 1980-2014 - Eesti ühiskond maailma võrdluses

11.15 Jaan Kõrgesaar. Eripedagoogikast Eesti päris- ja akadeemilises elus 1920-2010

11.45 - 12.30 kohvipaus

12.30 Erki Tammiksaar, Taavi Pae. Edgar Kant ja Eesti asustussüsteemi uurimine ning selle praktilised tulemused

13.00 Ago Pajur. Sõjaline ettevalmistus ja riigikaitselise õpetuse instituut 1920.-30. aastatel

13.30 Toomas Anepaio. Eestikeelne juriidiline õppekirjandus 1940-1960

14.00 – 15.00 Lõunapaus

15.00 Lea Leppik. Jaan Tõnisson ja tema ühistegevuse õppetool 1935-1940

15.30 Õppefilm „Plaanimajandus“, 1979

16.00 Jüri Sepp. Üleminek plaanimajanduse õpetamiselt turumajanduse õpetamisele

16.30 Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLII „Ülikool ja keelevahetus“ esitlus

Tutvu ka teeside esitamise üleskutsega.

Konverentsi korraldati koostöös Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonnaga.

Augustis 2014 oli Tartu Ülikooli muuseumil au võõrustada Rahvusvahelise Teadusinstrumentide Komisjoni sümpoosioni. Teadusinstrumentide komisjon (Scientific Instrument Commission) on Rahvusvahelise Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Ühenduse (International Union of the History and Philosophy of Science) allorganisatsioon, mis edendab teadusinstrumentide ajaloo uurimist ning kollektsioonide dokumenteerimist ja säilitamist üle maailma. Lähemalt vaata konverentsi kodulehelt.

Organisatsiooni iga-aastased sümpoosionid peetakse paikades, kus asub mõni tähelepanuvääriv teadusinstrumentide kollektsioon. Konverents pakkus võimalust tutvustada ülikooli muuseumi silmapaistvat teadusriistade kollektsiooni nii meie väliskülalistele kui ka laiemale avalikkusele.

Viimasel otstarbel avati 25. augustil (konverentsi avapäeval) füüsikapäevade „Õhus on füüsikat“ raames kaks näitust: „Tehtud Tartus“ ja „G. F. Parroti füüsikakabinet“.

Vaata konverentsi ettekandeid

6.detsembril algusega kell 9.15 toimus Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi aastakonverents teemal „Keelevahetus ülikoolis – probleem või võimalus“, mis keskendus kõrghariduse õppekeelega seonduvatele küsimustele. Ettekanded eesti ja naabermaade asjatundjatelt käsitlesid keelevahetusega seotud probleemideringi alates ladinakeelse ühtse Euroopa ülikooliruumi mõranemisest kuni tänase päevani, kus üleilmastumine on seadnud kõikjal maailmas rahvusülikoolide ette uued väljakutsed.  Konverents toimus Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis ning ettekandeid peeti eesti- ja inglise keeles.

Vaata konverentsi

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi aastakonverents "Teadusinnovatsiooni jõudmine praktikasse läbi aegade"  toimus 6. detsembril 2012. Konverents oli pühendatud Venemaa Läänekubermangude vanima teadusorganisatsiooni Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi 220. aastapäevale.  Konverentsi korraldasid Tartu Ülikooli ajaloo muuseum koostöös Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti ühenduse, Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Saksa Kultuuri Instituudiga.

Konverentsil vaadeldi teadusinnovatsiooni jõudmist praktikasse alates 18. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Ajaloolaste kõrval astusid üles füüsikud ja meedikud, kes mäletavad nõukogude aegset lepinguliste tööde süsteemi. Koostöö ettevõtjatega on ka kaasajal ülikoolis aktuaalne teema. Kuidas jõuavad teadlaste head ideed ellu täna, sellest räägivad ülikooli ideelabori esindajad ning Tartu Ülikooli teadus- ja arendusprorektor. Konverents pakkus võimalust jagada kogemusi ja mõtelda selle üle, kuidas rikkalik ajaloopärand suudab pakkuda inspiratsiooni tulevikuküsimuste lahendamiseks.

Vaata konverentsi

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi tudengikonverents „Kuidas tudeng rappa läks?“ toimus muuseumi valges saalis neljapäeval, 26. aprillil 2012 algusega kell 13.

Tartu ülikooli ajaloo muuseum tähistas 2011. aastal oma 35. sünnipäeva. Sel puhul kutsuti kõiki huvilisi 5.-6. detsembril Tartu ülikooli ajaloo muuseumi konverentsile vahetama mõtteid selle üle, milline on ülikoolimuuseumi roll tänapäeva Euroopas. Kellele ja milleks on neid vaja ning kuidas eksponeerida akadeemilist pärandit?

Vaata konverentsi

20. aprillil 2011 tähistati Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis Tartu Ülikooli farmaatsiainstituudi kauaaegse juhataja professor Georg Dragendorffi 175. sünniaastapäeva. Kell 13.30 avati ülikooli ajaloo muusemi valges saalis Dragendorffile pühendatud väljapanek, millele järgnes algusega kell 14.00 konverents. Ettekannetes käsitleti Dragendorffi aega, tema elu ja teadustegevust, farmakoloogia arengut ja tänaseni säilinud materjale muuseumis.

Tartu tähetorni 200. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline astronoomiakonverents "Expanding the Universe" toimus 28.-29. aprillil TÜ ajaloo muuseumi valges saalis. Konverentsi korraldasid Tartu Ülikool (ajaloo muuseum) ja Tartu Observatoorium. Ettevalmistusel osales esinduslik teaduslik organiseerimiskomitee.

Konverents käsitles teemasid, millega on läbi aegade Tartu tähetornis tegeletud. Seejuures vaadeldi nende Tartu ja Eesti jaoks oluliste teemade uurimist tänapäeval ning arenguperspektiive.

Vaata konverentsi avamise pidulikku aktust

Tartu ülikooli ajaloo muuseumi konverents „Ülikool ja Põhjasõda“ leidis aset muuseumi valges saalis 6. detsembril 2010 algusega kell 13.00.

Põhjasõda ja selle käigus toimunud Eesti ala liitmine Venemaaga mõjutas otseselt Tartu Ülikooli. 1699 viidi ülikool Tartust Pärnusse ja 1710. aastal lõpetas ta sealsamas tegevuse seoses linna kapituleerumisega Vene vägedele. Kuigi rüütelkondade ja linnade kokkulepe Vene tsaariga sisaldas ka lubadust ülikool taas käivitada, sai see teoks alles aastal 1802 ja siis juba hoopis teistes tingimustes.

Konverentsil uuriti, kuidas suhtus sõtta tolleaegne haritlaskond, mida tõi sõda kaasa ülikooli jaoks ja kuidas on hilisemad põlvkonnad seda käsitlenud.

2010. aasta juunis möödus 125 aastat Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja, Tartu tähetorni pikaajalise direktori (1919-1947) Taavet Rootsmäe sünnist. Selle sündmuse tähistamiseks korraldas Tartu Ülikooli ajaloo muuseum koostöös Tartu Observatooriumi ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo ja arheoloogia instituudiga muuseumi valges saalis teaduspäeva "Astronoom Taavet Rootsmäe – 125".

Taavet Rootsmäe on tuntud ennekõike teaduse populariseerijana, kooliõpikute autorina ja tal on oluline roll eestikeelse astronoomia-alase sõnavara väljatöötajana. Tema nimega on seotud kogu sõdadevaheline ja vahetult Teisele maailmasõjale järgnenud etapp Tartu Tähetorni arengus.

Teisipäeval, 9. veebruaril kell 13.00 avasid Tartu Ülikool ja Poola saatkond TÜ Iuridicumis mälestustahvli Tartu ülikooli vilistlasele, hilisemale Poola Vabariigi presidendile Władysław Raczkiewiczile. Sellega tähistati Władysław Raczkiewiczi 125. sünniaastapäeva.

Kell 14.00 algas Tartu ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis teemakohane konverents. Ettekannetega esinevad Poola Veteranide ja Represseeritute Ameti juhataja Janusz Krupski, dr. Sławomir Lukasiewicz Poola Rahvusliku Mälu Instituudist, Toomas Hiio Eesti sõjamuuseumist ja Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Konverentsi juhib Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp.

Ettekanded käsitlesid Władysław Raczkewiczi õpinguid Tartu ülikoolis, poola tudengeid Tartu ülikoolis Tsaari-Venemaa rahvuspoliitika taustal, Władysław Raczkiewiczi tegevust Poola presidendina eksiilis ja Teise maailmasõja ajal moodustatud eksiilvalitsusi rahvusvahelise õiguse kontekstis. Konverentsi korraldas Tartu Ülikooli ajaloo muuseum.

Koostöös Eesti Ajalooarhiiviga oli muuseumis avatud ka väike näitus, kus esitleti materjale, mis olid seotud Władyslaw Raczkiewiczi õppimisega Tartu ülikooli õigusteaduskonnas.