Kogud

Tartu Ülikooli muuseumi üheks tähtsamaks kogumisvaldkonnaks on teadusinstrumendid. Ennekõike püütakse säilitada kohapeal Tartus ja Eestis valmistatud esemeid.

Maailma teadusloo jaoks on olulised Tartu tähetornis 19. ja 20. sajandil kasutusel olnud astronoomilised instrumendid. Nende omal ajal uuenduslike ja tänapäeval haruldaste teadusriistade hulka kuuluvad näiteks araabia taevagloobus, Reichenbach-Erteli meridiaanring ja Fraunhoferi refraktor.

1824. aastal valminud Fraunhoferi refraktor ehk läätsteleskoop oli kunagi maailma suurim ning just selle teleskoobiga õnnestus ülikooli astronoomil Friedrich Georg Wilhelm Struvel ühe esimesena mõõta teise tähe (Veega) kaugust Maast.

Muuseumis on hoiul Tartu Ülikooli füüsika ja keemia instituutides 19. ja 20. sajandil kasutusel olnud aparatuur. Sealhulgas ülikooli rektori ja esimese füüsikaprofessori Georg Friedrich Parroti füüsikariistad ning keemiaprofessor Carl Schmidti anorgaaniliste ainete ja mineraalide kollektsioonid.

Eriti mitmekesine on keemia instituudi klaasist ja portselanist laborinõude kogu, mis jõudis muuseumisse tänu keemik ja museoloog Tullio Ilometsale.

Meditsiini- ning loodusteaduste valdkondade kogudesse kuuluvad mitme eriala seadmed, õppevahendid ja -kollektsioonid.

Näiteks on kogudes hoiul maateaduse ja matemaatika erialalt arvutusmasinaid ja mudeleid ning farmaatsiaprofessorite Johann von Erdmanni ja Georg Dragendorffi ravimtaimede kollektsioonid.

Antiikkunsti valandid hõlmavad nii antiikkaja skulptuurikunsti kui ka väiksemaid gemmide, medalite ja müntide jäljendeid. Valandite kogu kasutati valgustusaja ülikoolis õppetöös ning tänapäeval pakuvad need ajaloolist uurimismaterjali erinevatele teadusharudele. Kuivõrd antiikkunsti originaalid on mõnel juhul hävinud, on valandid eriti olulised ajalooallikad.

Väikese, kuid mitmekesise antiikoriginaalide kogu silmapaistvaimad esemed on Vana-Egiptuse muumiad ning kiilkirjatahvlid Sumerist ja Assüüriast. Lisaks leiab kogust Antiik-Kreeka ja -Rooma esemeid: savilampe, klaas- ja savinõusid, mosaiigitükke ja keraamikakilde.

Enamik Tartu Ülikooli kunstimuuseumile 19. sajandil kuulunud antiikoriginaale viidi esimese maailmasõja ajal Venemaale Voroneži.

Muuseumi graafikakogu kuulub Eesti kolme suurema ja väärtuslikuma vanagraafikakogu hulka. Kogule lisab väärtust varasem kuuluvus kollektsionäärile Karl Eduard von Liphartile. Lipharti graafikakogu jõudis ülikooli annetusena 1920. aastatel ning sisaldab nii 15.–19. sajandi vanagraafikat kui ka 19. sajandi kunsti- ja reisisarju.

Fotokogu koondab peamiselt Tartu Ülikooli tegevust ja isikuid ning Eesti haridus- ja kultuurilugu kajastavaid materjale. Ainulaadne näide teadusfotograafiast on Tartu Ülikooli kliinikute patsientide haiguspiltide ülesvõtted ning antropoloogiateemalised klaasnegatiivid 19.–20. sajandi vahetusest.

Kunstimuuseumi fotokogu sisaldab kunstiteoste reproduktsioone erinevates 19. sajandi II poole fototehnikates, mis ilmestavad toonast kiiret fotograafia arengut.

Kogu tuumiku moodustab sisehaiguste kliiniku haiguslugude kollektsioon, mis annab hea ülevaate eestlaste haigustest ja peegeldab muutusi meditsiinis 120 aasta jooksul. Õppevahenditest on kogus talletatud mikroskoobijooniseid. Lisaks leidub arhiivmaterjali hulgas vähesel määral ülikooliga seotud trükiseid ning käsikirju.