Tartu Ülikooli muuseum tähistab Euroopa kultuuripealinna aasta algust

Tartu 2024 avanädal kulmineerub 26. jaanuaril kell 19 algava tseremooniaga „Kõik on kokku üks!“. Kultuuripealinna programmi kuulub ühtekokku kolmteist Tartu Ülikooli muuseumi üritust ja näitust. 

Taavi Tõnissoni lavastatud kultuuripealinna avatseremoonia räägib tulevikust unistavast ja minevikku mäletavast Tartust. Avanädala üritused juhatavad sisse kultuurirohke aasta, millest võtab osa terve Lõuna-Eesti. Tartu Ülikooli muuseumi projektid – põhiprogrammi kuuluvad valguskunstiteos toomkiriku varemeis ja kunstnik Valdek Lauri installatsioon „Elupäästja“ – tutvustavad tiitliaastal külalistele Toomemäe müstilist ilu. 

 Toomkiriku valguskunstiteose „Koit ja Hämarik“, mis on inspireeritud Fr. R. Faehlmanni samanimelisest muistendist, on Toomemäele loonud Belgia agentuur Light To Light koostöös valguskunstnike Chiara Carucci (Itaalia) ja Alfred Sà’ga (Hispaania). Uus valguslahendus võimaldab tartlastel ja kaugematel külalistel nautida Toomemäe ilu ning tutvuda toomkiriku 800-aastaste varemetega ka öötundidel. Kunstiteos kutsub külastajaid kultuuripärandit tõlgendama sõna otseses mõttes uues valguses. Lahenduse teostust on toetanud Tartu Linn, Tartu Ülikool, Muinsuskaitseamet ja Tartu 2024. 

Kevadel avame aga Toome rohetavatel nõlvadel kunstnik Valdek Lauri installatsiooni „Elupäästja“, mis äratab aastasadade jooksul kujunenud pargi uuel moel, kultuuri ja teaduse kaasabil. Installatsiooni eesmärk on tutvustada avalikkusele geneetikavaldkonda sümbioosis kunsti ja teadusega. 

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, Tartu tähetornis ja Tartu Ülikooli muuseumis avatavad näitused, mis kuuluvad kultuuripealinna lisaprogrammi, pakuvad võimalust unistada tulevikust ja kiigata minevikku. 

• Tartu tähetorni ees on kuni 2024. aasta lõpuni võimalik tutvuda astrofotokonkursi võidutööde välinäitusega. 

• Tähetornis avame kevadel Frauenhoferi refraktorit tutvustava näituse, mis räägib tähetornis tehtud suurimatest läbimurretest teadusilmas. 

• Tartu Ülikooli kunstimuuseumis saab alates juunist külastada näitust „Kodumaata kunstnik. Geislingen 1944 – Tartu 2024“, mis pöörab lisaks minevikku vaatamisele pilgu ka tänapäeva, Tartus varjupaiga leidnud Ukraina kunstnike suunas. 1944. aastal kujunes Saksamaal Geislingeni linnas eestlastest põgenike üks suurimaid kogukondi. Näitus räägib toonasest ja praegusest olukorrast sõja kontekstis. 

• Ehtekunstinäitus „õhuLoss“ pakub võimalust külastada toomkiriku pööningut, kuhu niisama lihtsalt ei pääse. Eesti Kunstiakadeemia vilistlastest koosnev kollektiiv õhuLoss on korraldanud näituseid mitmel pool Euroopas ja Hiinas. TÜ muuseumis saab ehte- ja sepakunsti vaadata alates 24. augustist. 

• Sügisel avatav näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ räägib poleemiliselt ja poeetiliselt Tartu linna sündimisest. 

• Samuti saab alates sügisest vaadata näitust „Võim vormib ruumi. Tartu Ülikooli aula poliitiline nägu“, kus selgitatakse mitme võimu ja ideoloogia kujundatud peahoone aula lugu. 

• 14. septembril toimub juba kolmandat aastat linnaruumifestival „Toome müks“, mis kutsub linlasi taasavastama Toomemäge. 

Tutvu kõigi Tartu Ülikooli muuseumi üritustega, mis kuuluvad Tartu 2024 programmi: https://muuseum.ut.ee/et/sisu/tartu-2024-toomemae-taasavamine

Tartu Ülikooli muuseum kutsub Tartu 2024 programmi kuuluvate ürituste käigus tutvuma Toomemäega, muuseumi ja toomkiriku varemetega ning Tartu rikkaliku teadus- ja kultuurilooga. 

Päise foto autor: Agentuur Light To Light