Erasmus+ õpirände projekt 2023—2024
Tartu Ülikooli töötajad osalevad Erasmus+ lühiajalise õpirände projektis (KA122-ADU) , mis keskendub täiskasvanuharidusele.
Projekti “Tartu Ülikooli muuseumi töötajate õpiränne uute praktikate õppimiseks ja rakendamiseks ajalooliste teaduskollektsioonidega töötamisel ning kommunikeerimisel“ eesmärk on pakkuda Tartu Ülikooli muuseumi töötajatele võimalust saada uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi ajaloolise teaduspärandiga tegelevatest tunnustatud muuseumidest ning nendega sarnastest mitteformaalse täiskasvanuharidusega tegelevatest asutustest Euroopas. Osalejad õpivad projekti käigus, kuidas paremini tutvustada 19.-20. sajandi teaduslugu oma spetsiifiliste instrumentidega võimalikult paljudele kultuurihuvilistele, rakendades selleks erinevaid viise alates näitustel eksponeerimisest kuni sotsiaalmeediani. Samuti kogutakse nippe, kuidas juurutada näitusetegevuses, haridus- ja publikuprogrammides kaasaegse museoloogia parimaid praktikaid, mis tagavad samas museaalide säilimise ka järgnevateks aastasadadeks.
Projektiga on seatud kolm eesmärki:
1) teadmised ja oskused kahe uue püsinäituse planeerimiseks,
2) kestliku arengu võimalused ja praktikad muuseumi igapäevatöös,
3) rahvusvaheliste kontaktide loomine välismaiste muuseumidega.
Projekt võimaldab korraldada õpirände kolme sihtkohta seitsmeliikmelisele grupile.
23.—24. novembril 2023 külastas seitse Tartu Ülikooli muuseumi töötajat Euroopa Liidu Erasmus+ projekti õpirände raames Portugalis Coimbra Ülikooli geofüüsika ja astronoomia observatooriumi ja Coimbra Ülikooli teadusmuuseumi. Coimbra Ülikooli museoloogia õppejõu Pedro Casaleiro ja tema doktorantide juhendamisel omandati uusi oskusi ja teadmisi, mida edaspidi rakendada Tartu Ülikooli muuseumi tähetorni ja varakambri uue ekspositsiooni kontseptsiooni loomisel, kogude haldamisel ning museaalide säilitamisel ja eksponeerimisel.
Coimbras saadi ideid, kuidas paremini korraldada Tartu tähetornis avalikkusele suunatud vaatlusi ning planetaariumi programme ning nendest teavitada avalikkust. Coimbra observatooriumis tutvuti mitmete meiegi tähetornis olemasolevate teadusriistadega, mille kasutamise ja valmistamise kohta saadi uusi teadmisi, mida saab edaspidi kasutada Tartu Ülikooli muuseumi tähetorni museaalide konserveerimisel, eksponeerimisel ja teabetekstide koostamisel.
Coimbra Ülikooli ajaloolised kollektsioonid ning nende koondamine ühtsesse teadusmuuseumisse ja nende nutikas eksponeerimine on äratanud üleeuroopalist tähelepanu ja tunnustust. Sealne eeskuju, kuidas erinevate valdkondade teadusriistade ja õppevahendite abil seletatakse teadusloo probleeme, väärib kasutamist Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonide loomisel, kuna sel viisil loodud väljapanek pakub huvi mitte üksnes erialaspetsialistidele, vaid laiemale avalikkusele.
Uudseks teadmiseks Tartu Ülikooli muuseumi töötajatele oli Coimbra observatooriumi päikesepildistuste klaasplaatide kollektsioon, nende konserveerimine ja hoiustamine. Kuna sarnaseid klaasplaate on ka Tartu Ülikooli muuseumis, siis edaspidi on omandatud kogemuste põhjal võimalik neid teadlikumalt hoiustada ja infosüsteemide kaudu avalikkusele kättesaadavamaks teha.
2024. aasta juuli esimesel nädalal said seitse Tartu Ülikooli muuseumi töötajat kolme päeva jooksul Erasmus+ programmi lühiajalise õpirände projekti raames uusi teadmisi ja hindamatuid kogemusi rikkaliku akadeemilise pärandiga Jagiełło ülikooli muuseumis.
Tartu Ülikooli muuseumist lähetati järjekorras juba teisele õpirändele seitse mitmekesiste tööülesannetega töötajat, kellest igaühel on täita muuseumis oma roll avalikkusele suunatud tegevuste ettevalmistamisel, kommunikeerimisel ja läbiviimisel. Sel korral sai õppesihtkohaks Eestile ajaloolis-geograafiliselt lähedane Poola, täpsemalt sealse vanima ülikooli juures Krakovis tegutsev ülikooli muuseum.
Seekordne õpiränne Jagiełło ülikooli muuseumis keskendus peamiselt organisatsiooni igapäevatööga tundmaõppimisele. Esimesel õppepäeval tutvuti püsinäitusega muuseumi peahoones Collegium Maius, samuti viidi ennast kurssi, kuidas muuseum suhtleb avalikkusega ning milliselt toimivad erinevad muuseumi osakonnad. Seejärel andsid põhivõõrustajad Joanna Ślaga ning Natalia Bahlawan õppijatele ülevaate Jagiełło ülikooli muuseumi ajaloost, tänapäevast ja põhilistest arengusuundadest, mille järel vahetati ühises aruteluringis üksteise kogemusi. Julgustav oli ühiselt tõdeda, et Ida-Euroopa ülikoolide muuseumid on sarnased nii minevikukogemuste, igapäevaste väljakutsete kui ka tulevikuväljavaadete poolest.
Teise õppepäeva täitsid õppekäigud Jagiełło ülikooli muuseumi erinevatesse osakondadesse alates muuseumiharidusest kuni konservaatoriteni. Silmiavav oli lühike ülevaade Jagiełło ülikooli poolt koordineeritavast Horizon Europe projektist IMPULSE, mis läks käima 2024. aasta veebruaris eesmärgiga arendada innovatiivselt koostöös partneritega üle kogu Euroopa digitaliseeritud kultuuripärandi võimalusi. Kolmandal õppepäeval tutvusid õpirändajad põgusalt Jagiełło ülikooli loodushariduskeskuse püsinäituse külastusvõimalustega.
Õpirände projekti käigus kogusid seitse õpirändajat Tartu Ülikooli muuseumist unikaalseid kogemusi ja said uusi teadmisi, mida omakorda rakendada oma igapäevatöös täiskasvanutele suunatud õpitegevuste arendamisel.
8.–10. oktoobrini 2024 viibisid seitse Tartu Ülikooli muuseumi töötajat Põhja-Hollandi pealinnaks kutsutud Groningenis, et osaleda Erasmus+ programmi lühiajalises õpirändes. Visiidi eesmärk oli tutvuda Groningeni Ülikooli muuseumi töökorralduse, kogude ja näitustega, vahetada kogemusi kolleegidega ning ammutada inspiratsiooni edasiseks tööks.
Viimasel ja järjekorras kolmandal Erasmus+ õpirändel osalesid seitse muuseumi töötajat nii kogude kui ka kommunikatsiooniosakonnast. Groningen valiti sihtkohaks tänu ajaloolisele ning sisulisele sarnasusele Tartu Ülikooli muuseumiga: mõlema muuseumi kogudesse kuulub lai valik teadusinstrumente, tudengite ja akadeemiliste organisatsioonide pärandit ning kunsti. See lõi suurepärase võimaluse uurida, kuidas Hollandis lähenetakse niivõrd mitmekesiste kogude tutvustamisele ja säilitamisele.
Õpirände esimene päev möödus Groningeni Ülikooli muuseumi peamajas, et vahetada kogemusi näituste loomise praktilistest külgedest. Tööd näitusekavade planeerimisel, elluviimisel ja kommunikeerimisel tutvustas turunduse ja projektijuhtimisega tegelev Mariska de Bone. Põhjalikumalt jõuti tutvuda ka ajutise näitusega „Kaleidoscope. Hidden Treasures from the University Collection“ ning kohtuti muuseumi direktori Lars Hendrikmaniga, kes andis ülevaate muuseumi põhitegevustest ja tulevikuplaanidest.
Teisel päeval suunduti ülikoolilinnaku serval asuvatesse laohoonetesse, kus teadusinstrumentide kuraator Jan Waling Huisman andis ülevaate kogude ülesehitusest ja säilitustingimustest. Etnoloogiakogude kuraator Ciska Ackermann jagas oma kogemusi keerukate kollektsioonide haldamisel ja eksponeerimisel, tuues esile nii praktilisi kui ka eetilisi probleemkohti.
Õpirände viimane päev möödus taas muuseumi peamajas. Esmalt kohtuti Redmar Hein’iga, et rääkida publiku kaasamisest, üritustest ja haridusest. Seejärel külastati Jan Waling Huismani juhatusel muuseumi püsinäitust „Masterminds. The History of the University of Groningen“, esimesele Groningeni Ülikooli lõpetanud naisele Aletta Jacobsile pühendatud tuba ning anatoomilist teatrit.
Õpirände käigus saadi sarnaste eesmärkide ning kogudega muuseumi kogemuslugude kaudu uusi ideid kogude haldamiseks ning publikule tutvustamiseks. Selgus, et kahe muuseumi lähenemised lastele suunatud ürituste ja hariduslike tegevuste osas on ülesehituselt ja sisult väga sarnased, ning kuigi ka näituste planeerimisel on sarnaseid jooni, on Groningeni Ülikooli muuseumi näitused rohkem ülikooli teadustöökesksed kui Tartu Ülikooli muuseumi omad. Kogude haldamisel ilmnesid erinevused eelkõige ruumivõimalustes – Groningeni Ülikooli muuseumil on kasutada suuremad hoidlapinnad ja kaasaegsemad hoiustamissüsteemid. Kasulikke teadmisi jagati ka üliõpilaste ja vabatahtlike kaasamisest muuseumi igapäevatöösse ja ürituste korraldamisse.
Projekt on rahastatud Euroopa Liidu poolt. Avaldatud seisukohad ja arvamused kuuluvad autoritele ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega EACEA nende eest ei vastuta.
Projekti toetab Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur Erasmus+ programmist.
