Astronoom Tõnu Viik peab tähetornis loengu renessansiaja filosoofist Girolamo Cardanost.
3. oktoobril saab kuulata tähetornis loengut kuulsast renessansiaja filosoofist ja matemaatikust, ühest tõenäosusteooria alusepanijast Girolamo Cardanost, kelle nime järgi on tuletatud näiteks tehnikas laialt kasutatav termin kardaan.
Girolamo Cardano (24.09.1501–21.09.1576) oli laialdaste huvidega itaalia polümaat – matemaatik, arst, bioloog, füüsik, keemik, astroloog, filosoof, kirjanik ja mängur. Tänapäeval tuntakse teda ennekõike tema omaaegsete saavutuste poolest algebras. Oma raamatus „Ars Magna“ kasutas ta esimest korda süstemaatiliselt negatiivseid arve, avaldas teiste matemaatikute leitud kolmanda ja neljanda astme algebraliste võrrandite lahendused ning tunnistas imaginaararvude olemasolu.
Loeng algab kl 18.15 ja on kõigile huvilistele tasuta.