Autor:
Angelina Pjatkovskaja

Tähetorni püsinäitus

Tartu tähetorn on ainulaadne hoone, kus tehtud maailmateadus on muutnud inimkonna arusaama Maast ja universumist. Osana Struve geodeetilisest kaarest kuulub Tartu tähetorn UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Näitusesaalid jutustavad astronoomiast, geodeesiast ja seismoloogiast. 
 

Fuajee ja idasaal 

Fuajees saab tutvuda F. G. W. Struve geodeetiliste mõõtmistega, mis tõestasid, et Maa ei ole päris täpselt kerakujuline, vaid poolustelt pisut kokku surutud. Täpne teadmine Maa kujust ja mõõtmetest lubas teha senisest paremaid kaarte. Struve geodeetilise kaare mõõtmine aastail 1816-1855 jättis teadusajalukku niivõrd kustumatu jälje, et kanti 2005. aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tartu tähetorn oli selle algus ja keskpunkt. Siit liiguti Struve juhtimisel põhjas Nordkapini välja, samas kui lõunas viis mõõtmised Musta mereni eesti päritolu Vene armee kindral Carl Friedrich Tenner. Tähetorni fuajee põrandas on tähistatud Struve mõõdupunkt.   

Idasaalis tervitavad külastajaid eri suurustes ajaloolised teleskoobid, millest väärtuslikem on maailmakuulus Fraunhoferi läätsteleskoop, oma aja suurim ja parim. 

 

Kellatuba ja läänesaal

Kellatoas saab teada, kuidas mõõdeti aega Eestis kahe ilmasõja vahel ning mis tähendus on ajal astronoomias. Lisaks saab ruumis tutvuda Ernst Öpikuga, kes määras esimesena Andromeeda udukogu kauguse, tõestades sellega galaktikate paiknemise väljaspool Linnuteed.  

Läänesaal pakub tegevusi nii suurtele kui ka väikestele. Astronoomia arengust ja Eesti astronoomidest pajatavate seinastendide kõrval saab silmitseda helendavaid tähtkujusid, uurida Päikesesüsteemi mudelit, loendada meteoore või katsuda jõudu meteoriiditükkidega. 

Keldrist torni

Esimeselt korruselt pääseb keldrisse, kus on seismoloogiast pajatav väljapanek ja näitus „Maa Universumis“. Saab teada, mis on Maa sees, Maa peal ja Maa kohal.  

Trepist üles tornis aga asub Zeissi läätsteleskoop. Torn on pärit 1825. aastast ja kavandatud käsitsi pööratavana. Lisaks on sealt võimalik pääseda tähetorni rõdule, kust avaneb vaade Tartu kesklinnale.

Ligipääsetavus

Liikumine majas 

  • Kolm suuremat näituseruumi (idasaal, kellatuba ja läänesaal) asuvad maja esimesel korrusel. 
  • Tartu tähetornis puudub lift. Planetaariumisse, torni ja rõdule pääseb vaid mööda kitsast kivitreppi, mille lagi on kohati madal.  
  • Tähetorni peauksel ja pääsul fuajeest nii ida- kui ka läänesaali puuduvad lävepakud. Teistel ustel on madalad lävepakud, v.a. pääsul kellatoast läänesaali, mille vahel on kõrge lävepakk.

Valgus 

  • Loomuliku valgusega on valgustatud nii idasaal kui ka trepikoja kõrgeim korrus. Ülejäänud näitused on valgustatud kas laelampide või suunatavate valgustitega.  
  • Pidev helitaust on kellatoas, muudes saalides puudub helitaust. 

Tutvu kogu tähetorni ligipääsetavust puudutava infoga siin

Meeskond

Projekti eestvedajad: Lea Leppik, Reet Mägi, Viljar Valder 

Muuseumi meeskond: Valmar Evert, Helle Jaaniste, Leili Kriis, Janet Laidla, Virge Lell, Terje Lõbu, Reet Mägi, Urmet Paloveer, Toomas Pung, Mariann Raisma, Margot Sakson, Sirje Sisask, Aile Tammiste, Kadri Tinn, Maris Tuuling, Raivo Uustare, Toomas Vahtra. 

Kujundus: disainibüroo Laika, Belka ja Strelka OÜ  

Infokioskite kujundus: Velvet DP OÜ  

Keeletoimetaja: Reves Grupp OÜ  

Tõlked: Avatar OÜ  

IT-seadmed: Astro Baltics OÜ  

Helindus-, video-, ja õppetehniliste süsteemide projekteerija: Helimees OÜ  

Sisustus: Supra Mööbel OÜ, Rakvere RLR OÜ  

Trükk: Brand Factory Estonia OÜ  

Suure Fraunhoferi refraktori restaureerimine: Paolo Brenni  

Zeissi refraktori restaureerimine: Maico Metrics OÜ  

Instrumentide restaureerimine: Ennistuskoda Kanut  

Mööbli restaureerimine: Mööbli Restauraator OÜ  

Planetaariumi remont: Autoseir OÜ  

Mudel-õppevahendid: Estrotech OÜ  

Transport: KLG Eesti AS, AVA-Ekspress OÜ