Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest
2024. aastal täitub 800 aastat Tartu linna algusest – toonaste sündmuste keskpunkt oli Toomemägi. „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ viib vaataja keskaegsesse Tartusse. Näituse keskmes on ajaloolised sündmused, mis olid linna sünni alguseks, ning linnaruum ja selle elanikud esimese saja aasta jooksul. Näiteks leiab külastaja vastused küsimustele, mis toimus 1224. aastal, kui palju keskaegsest linnaruumist on tänaseni säilinud, kuidas riietusid ja mida sõid 13. sajandi tartlased ning milline oli nende argipäev. See loob võimaluse hinnata, kui palju on tartlane oma välimuselt ja tegevuselt 800 aastaga muutunud.
„13. sajandi Tartust, kus all-linnas askeldasid kaupmehed ja käsitöölised ning Toomel toimetas piiskop ja toomhärrad, on tänapäevases linnaruumis väga vähe säilinud. Suur osa allesjäänust on peitunud maapõue. Näitusel toome päevavalgele arheoloogide põnevaimad leiud ja uusimad uurimistulemused Tartu esimeste linnaelanike kohta."
Makett annab aimu toonasest linnast
Näitusel on oluline osa maastiku- ja linnamudelitel, mis põhinevad kõige uuematel uurimistulemustel. Esmakordselt on võimalik näha, milline nägi välja Tartu 10 000 aasta tagune loodusmaastik, ning mõista, miks linn kujunes just sellesse kohta. Samuti on virtuaallahendustena eksponeeritud Tartu muinaslinnus ja asulakoht 1000 aastat tagasi ning 14. sajandi alguse linnaruum.
Tartu vanim säilinud linnamakett pärineb 1686. aastast ja asub Rootsi Kuninglikus Armeemuuseumis. Näituse tarbeks on maketist loodud täpne koopia, mis annab võimaluse seda ka esimest korda Eestis näha ja uurida. Lisaks on näitusel eksponeeritud arheoloogilised leiud Tartust ja Tartumaalt.
Näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ loob pildi varakeskaegsest Tartust, mis muudab nähtamatud ajalookihistused taas nähtavaks. Tartu sünnilugu tutvustav trükis on müügil Tartu Ülikooli muuseumipoes hinnaga 10 eurot.
Näituse loomist on toetanud Tartu linn, Muinsuskaitseamet, Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Teadusagentuur ja Tartu 2024. Tartu Ülikooli muuseumi näitus valmis koostöös Tartu Linnamuuseumi ning TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudiga.
Tartu linna sünniloole keskenduv konverents „Piiskopilinn Tartu – 800 aastat Tartu algusest“ toimub 8.–9. novembril Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis ning ettekandeid peavad teiste seas Kristiina Tambets, Heiki Valk, Mihkel Mäesalu ja Arvi Haak.
Konverentsi kava on siin.
Liikumine
- Näitus asub Tartu Ülikooli muuseumi kolmandal korrusel, kuhu pääseb liftiga.
- Näitusesaali uksel on kõrge lävepakk, mille ületamiseks on kaldtee.
Istumiskohad
- Näitusesaalis on eritüüpi istekohad.
Tutvu kogu maja ligipääsetavust puudutava infoga siin.
Selleks, et nähtamatut noorematele põlvkondadele veelgi paremini nähtavaks teha, on näitusele loodud kaht tüüpi haridusprogramme: ajaloo allikatele ja tõlgendustele keskenduvad ning keskaegsesse linnaellu sukeldumist võimaldavad.
Mõlemal juhul on esikohal osalejate kriitilise mõtlemise ja aruteluoskuste arendamine läbi aktiivsete tegevuste.
Kuidas näha nähtamatut keskaega?
Kuidas me teame, milline oli elu sadu aastaid tagasi või milline nägi välja meie kodukoht, kui sellest midagi tänapäeval näha ei ole? Näiteks Tartu kohta kirjutatakse ja räägitakse, et see oli keskajal piiskopiriigi keskus ja uhke kaubalinn aga kui paar kirikut ja üksikud linnamüüri jäänused kõrvale jätta, on see kuulsusrikas minevik täiesti nähtamatu. Teadlased oskavad aga üksikute fragmentide ja erinevat tüüpi allikate põhjal minevikku rekonstrueerida. Näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ toobki Tartu näitel silme ette tänapäeva ajaloolaste ja arheoloogide arusaama ajaloost ja näitab, kuidas 800 aastat tagasi alguse saanud arengud mõjutavad tänapäeva.
Lisateave ja registreerumine on siin.
Kuidas näha ja kirjutada ajalugu?
Kuidas me teame, mis juhtus minevikus? Kuidas minevikust võib saada ajalugu või hoopis võivad sündmused ja isikud hajuda meie jaoks nähtamatuks? Milline on ühe sündmuse roll ajaloos? Tartu Ülikooli arheoloogidega koostöös valminud näituse loomisel on pööratud eraldi tähelepanu just neile küsimustele ja arvestatud ka nooremate sihtgruppidega. Haridusprogrammis kasutatakse aktiivõppemeetodeid.
Lisateave ja registreerumine on siin.
Programmid sobivad erinevatele vanuseastmetele. Lisainfo ja registreerimine põhikooli (II ja III aste) programmi kohta on siin ja gümnaasiumi programmi kohta siin. Kõigi muuseumis toimuvate programmide hinnad on 6 eurot õpilase kohta, miinimumhind grupile on 30 eurot. Tellides korraga kolm haridusprogrammi, on kolmas programm tasuta!
Kuraatorid: Marge Konsa, Mihkel Mäesalu (TÜ), Arvi Haak (Tartu Linnamuuseum), Tiiu Kreegipuu, Mariann Raisma (TÜ muuseum)
Idee: Mariann Raisma
Kujundajad: Katrin Sipelgas, Jaak Kilmi
Graafiline kujundaja: Daniel Villems
Illustraatorid: Leena Kilmi, Martin Mikson
Palkosa: Hobbiton (Ragner Lõbu, Taivo Pärnapuu, Ainar Toomasaar, Meelis Rämson, Andres Uus)
Ehitus: Pärtel Eelma, Imre Toomeoks, Olavi Aida, Heikki Rebane, Paavo Pedmanson, Liisi Puhk
Mööbel ja manuaallahenduste teostus: Veiko Mataloja, Eve Margus, Margus Elizarov
Uurijavideod (Ülle Aguraiuja-Lätti, Kristiina Tambets, Andres Tvauri): Lauri Laasik, Alis Mäesalu, Epp Aareleid
Trükised: Maarja Roosi (TÜ kirjastus)
Keeletoimetaja: Hille Saluäär
Tõlge inglise keelde: Refiner
Tõlge lihtsasse keelde: Merje Kivikas (Tartu Herbert Masingu kool), Tiiu Kreegipuu
Keelekonsultant: Külli Habicht (TÜ)
Tartu 1686. aasta maketi koopia: Dekofooria (Eero Ehala, Külli Tammjärv)
Video „Jõest sündinud linn“: Jaagup Metsalu, Naira Hatsaturjan, Marge Konsa, Alar Rosentau, Aivar Kriiska, Ragnar Saage, Triinu Jairus, Joosep Aia, Arvi Haak, Sten-Olle Moldau
Helitaustad: Ajar Stuudio
IT-lahendused ja tehnika konsultant: Bonamore
Trükk: Salibar, Digitrükk
Liivimaa kaart, Tartu kaart: Regio, Kaur Alttoa, Raul Vaiksoo, Kristo Vaiksoo, Arvi Haak
Esemete paigaldaja: Eve Margus
Muuseumi meistrid: Tanel Nõmmik, Kristiina Ribelus
Muuseumi projektijuhid: Kadri Asmer, Marge Konsa, Tiiu Kreegipuu, Mariann Raisma
Näituse produktsioon: Filmikunst
Näituse museaalid: Tartu Linnamuuseum, EELK Tartu Ülikooli-Jaani kogudus, Eesti Rahva Muuseum, A. Le Coq Õllemuuseum, TÜ arheoloogiakogu, TÜ muuseum
Konsultandid: Eve Alttoa, Kristiina Johanson, Villu Kadakas, Ivar Leimus, Martin Malve, Ain Mäesalu, Anu Mänd, Kerttu Palginõmm, Riina Rammo, Eve Rannamäe
Praktikandid: Kati-Liina Lättemäe, Kristjan Raja
Tänu: Kaur Alttoa, Anu Ansu, Marie Anna Blehner, Lüder von Buxhoeveden, Johanna Forsberg, Kristhel Haak, Jeroen van Halder, Mart Haldma, Mart Hiob, Ilona Jekele, Riina Juurik, Ülle Jäe, Rasmus Kagge, Linda Kaljundi, Kalle Kalm, Susanna Kiitsak, Tarmo Kiitsak, Laura Kipper, Mauri Kiudsoo, Andres Keil, Ingmar Kurg, Katrin Koch-Maasing, Kalle Kroon, Irina Khrustaleva, Triin Käpp, Valter Lang, Kristiina Laurits, Risto Lehiste, Eva Lepik, Alar Niidas, Kätlin Piht, Märt Potter, Inna Põltsam-Jürjo, Jaana Ratas, Erki Russow, Jüri Saar, Teele Siig, Triinu Siilbek, Toomas Zupping, Kalju Tammaru, Mihkel Tammet, Andres Tennus, Tiina Vint, Elis Visnapuu
Eesti Kunstimuuseum, Eesti Maaelumuuseumid, Lübecki Linnaarhiiv, Läti Rahvusarhiiv, RaRa Hoiuraamatukogu, Rootsi Armeemuuseum, AS Postimees Grupp, Tartu Ülikooli raamatukogu
