2024. aastal täitub 800 aastat nii Tartu linna algusest kui ka toomkiriku esmamainimisest. TÜ muuseumi näitusel „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ heidetakse valgust Tartu loomisloole ja aastasadade tagustele sündmustele. 7. detsembril kl 14–15 on huvilised oodatud kuraatorituurile.
„See väljapanek on erakordne mitmel põhjusel. Esiteks on see esimene näitus, mis kõneleb Tartu linna algusest ja 1224. aasta sündmustest. Tartu ajateljel on 1224. aasta olnud 1030. aasta kõrval seni suhteliselt ebaoluline – kas aga peaks nii olema? Tegelikult on 1224 Tartu jaoks üks pöördelisimaid aastaid piirkonna ajaloos. Üldlevinud on arusaam, mille kohaselt on negatiivsed kangelased saksa ristsõdijad. Aga kui oleks läinud teisiti?“ mõtiskles näituse idee autor, Tartu Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma.
Näitusel on eksponeeritud haruldusi 13.–14. sajandist, näiteks Tartu linnamüüri piiramise aegne ammunooleots aastast 1224, samuti esimese piiskopi Hermanni aegne vermitud münt. Ühtlasi saab lähedalt uudistada mõningaid Jaani kirikust pärit terrakotaskulptuure, tänu millele saame aimu ka toonase tartlase soengumoest ja välimusest.
Külastaja saab teada, kuidas vallutasid piiskop Albert ja tema vend Hermann Tartu ning rajati Tartu piiskopkond.
Näitusel on võimalik esimest korda näha, milline oli Tartu 10 000 aasta tagune loodusmaastik – siinne ürgorg ja vaalud –, mis aitab mõista, miks kujunes linn just sellesse kohta. Samuti on näitusel virtuaallahendused Tartu muinaslinnusest, selle 1000 aasta tagusest asukohast ning 14. sajandi alguse linnaruumist.
Tartu vanim säilinud linnamakett pärineb 1686. aastast ja asub Rootsi Kuninglikus Armeemuuseumis. Näituse tarbeks loodi maketist täpne koopia, mis annab võimaluse seda esimest korda Eestis näha ja uurida.
Näituse kuraatorid on Marge Konsa, Arvi Haak, Mihkel Mäesalu, Mariann Raisma ja Tiiu Kreegipuu, kujundajad Katrin Sipelgas ja Jaak Kilmi.