2024. aastal täitub 800 aastat Tartu linna algusest – toonaste sündmuste keskpunkt oli Toomemägi. Näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ viib vaataja keskaegsesse Tartusse.
„See on erakordne näitus mitmel põhjusel. Esiteks on see esimene näitus, mis kõneleb Tartu linna algusest ja nendest pöördelistest sündmustest, mis toimusid 1224. aastal. Tartu ajateljel on 1224. aasta võrreldes 1030. aastaga olnud seni suhteliselt ebaoluline – kas aga peaks nii olema? Näitame, et 1224. aasta on Tartu jaoks üks kõige pöördelisem aasta selle piirkonna ajaloos. Üldlevinud on arusaam, kus negatiivsed kangelased on saksa ristsõdijad. Kui aga oleks läinud teisti? Teiseks tahaksin esile tuua lahendusi, mis on spetsiaalselt selle näituse tarbeks tehtud – nii Tartu vanima linnamaketi koopia aastast 1686 kui ka Tartu reljeefi visualiseeringud. Näiteks on esimest korda visualiseeritud Tartu maastik nii, nagu see 10 000 aastat tagasi oli,“ seletas näituse idee autor, Tartu Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma.
Näitusel on eksponeeritud haruldusi 13.– 14. sajandist, näiteks Tartu linnamüüri piiramise aegne ammunooleots aastast 1224, samuti esimese piiskopi Hermanni aegne vermitud münt. Ühtlasi saab lähedalt uudistada mõningaid Jaani kirikust pärit terrakotaskulptuure. Tänu nendele skulptuuridele saame aimu ka toonase tartlase soengumoest ja välimusest.
Külastaja saab teada, kuidas vallutasid piiskop Albert ja tema vend Hermann Tartu ning rajati Tartu piiskopkond.
Näitusel on võimalik esimest korda näha, milline oli Tartu 10 000 aasta tagune loodusmaastik – siinne ürgorg ja vaalud –, mis aitab mõista, miks kujunes linn just sellesse kohta. Samuti on näitusel virtuaallahendused Tartu muinaslinnusest ja asulakohast 1000 aastat tagasi ning 14. sajandi alguse linnaruumist.
Tartu vanim säilinud linnamakett pärineb 1686. aastast ja asub Rootsi Kuninglikus Armeemuuseumis. Näituse tarbeks loodi maketist täpne koopia, mis annab võimaluse seda esimest korda Eestis näha ja uurida.
Näituse kuraatorid on Marge Konsa, Arvi Haak, Mihkel Mäesalu, Mariann Raisma ja Tiiu Kreegipuu, kujundajad Katrin Sipelgas ja Jaak Kilmi.