6. detsembril toimub Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis aastakonverents „Teaduskollektsioon – muuseumile, teadlasele, ühiskonnale?“, mis keskendub teaduskollektsioonide rollile ajas. Ettekannete registreerimine kestab 15. oktoobrini.
Tartu Ülikooli rikkalikest kogudest moodustavad olulise osa õppe- ja teadustöös kasutusel olnud objektid ja visuaalsed materjalid, samuti on huvipakkuvad paljud teised Eesti eritüübilised teaduskollektsioonid. Konverentsi eesmärk on vaadelda lähemalt teaduskogude rolli haridus- ning teadustöös, suhestumist ühiskonnaga ning nende tulevikuvõimalusi.
Teaduskollektsioonid on laborite, arhiivide jm materjalide ning teenuste ning inimressursside kõrval üks osa teadustaristust. Kollektsioonidel on roll mineviku mõtestamisel, mõistmisel ja (ümber)hindamisel ja oleviku tajumisel. Tuleviku vaates avarduvad võimalused selliste kollektsioonide interdistsiplinaarseks kasutamiseks, rakendades uusi tehnoloogiaid ja metodoloogiaid. Milline on hea infoallikas tulevikus, mida koguda, mida säilitada, kuidas saaks teaduskollektsioone analüüsida tehisintellekt? Tulevikutehnoloogiad annavad võimaluse saada uut teavet ja teadmisi nii objektide, looduse kui inimese enda olemuse ja elu-olu kohta. Seega võib väita, et bioloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse kogumine, säilitamine, dokumenteerimine ja uurimine praegusel keskkonnahävitamise ajal on vägagi oluline. Kogutud materjalid muutuvad aja jooksul veelgi olulisemaks infoallikaks.
Konverentsile ootame ettekandeid, mis aitavad leida vastuseid küsimusele, mis teeb kollektsioonist teaduskollektsiooni. Millised on erinevate valdkondade teaduskollektsioonide erisused: mida kogutakse, kuidas objekte ja informatsiooni säilitatakse, käsitletakse ja kasutatakse. Millised on erinevate teaduskollektsioonide materjalide säilimis- ja säilitamistingimused ja sellest lähtuvalt ka kasutamisvõimalused pikemas perspektiivis. Kui muuseumide kollektsioone peaks idee poolest säilitatama igavesti, siis kas kõik teaduskollektsioonid on igavesti säilitatavad, näiteks kaua säilib eestlaste geenipank, herbaariumid ja mitmesugused digitaalsed andmekogud?
Ühtlasi tunneme huvi, milline on teaduskollektsioonide roll teadmiste korrastamisel, loomisel, kujundamisel ja ka ümberhindamisel. Millal satuvad teaduskollektsioonid huvigruppide fookusesse. Kuidas mõjutavad selliste kollektsioonide ja üksikobjektide kasutamist uued avastused ja leiud, ümbertõlgendamine ja ka liigitamine nn keerulise pärandi alla näiteks eetiliste tõekspidamiste muutuse ja inimõiguste arenguga seoses. Milline on looduslooliste kollektsioonide roll liikide väljasuremise või kliimakriisi kontekstis.
Massdigiteerimise ajastul on kerkinud üles küsimus, kas tulevik vajab füüsilisi kollektsioone või katavad kogu kasutamisvajaduse digitaalsed materjalid. Kas digiteeritud kollektsioonide kättesaadavus on kaasa toonud nende taasavastamise, tõstnud kasutatavust ja muutunud kasutajate profiil. Millised on digiteeritud materjali vaba kasutamise ohud, lähtudes näiteks kaasaja andmekaitse rangetest kategooriatest või eetilistest printsiipidest.
Ootame ettekandeid kõikidest valdkondadest, et saada ülevaadet teaduskollektsioonide olukorrast, aktuaalsusest ning tulevikuväljavaadetest. Osalema on oodatud nii kogenud uurijad kui doktorandid ja magistrandid. Teesid (250–300 sõna) 20-minutilise ettekande jaoks ja lühike elulugu (kuni 50 sõna) palume saata 10. oktoobriks 2023 aadressil jaanika.anderson@ut.ee. Ettekande põhjal on võimalik avaldada artikkel ajakirjas „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ (nr 52), mis ilmub 2024. aasta detsembris.
Käesoleva aasta konverentsiteema on jätkuks 2022. aastal toimunud konverentsile „Kunst või teadus“, mis tõstis fookusesse teadusillustratsiooni ning teadlase ja kunstniku koostöö nii ajaloolises perspektiivis kui ka tänapäeval. Tartu Ülikooli muuseumi, Kumu kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia ühisprojekti tulemusena valminud näitus „Kunst või teadus“ on avatud 17.11.2023–19.05.2024 Tartu Ülikooli muuseumis ja “Kunst või teadus – maastikumaali geoloogia” 17.11.2023-18.02.2024 Tartu Ülikooli kunstimuuseumis.