Autor:
Angelina Pjatkovskaja

Minu elu ülikool

Rahvusülikooli 100. sünnipäeva auks avatud püsinäitus otsib vastust küsimusele, kuidas on Tartu Ülikool mõjutanud meie elu.

Ajaloolise raamatukogu saalis on avastamist ja nostalgiakohti nii ülikooli vilistlastele, tartlastele kui ka väliskülalistele. Näitusel on põnevaid kohti ka lastele. 
 

Milles seisneb ülikooli vaim? 

On see õppejõudude elutarkus, värvikas tudengielu, või nukker üksindus ja lõppematu armastus? 

Universitas’e vaim mõjutab nii teaduselu kui ka meie argipäeva rohkem, kui me seda ehk tajume. Võib väita, et ilma ülikoolita ei oleks eestlasi ega Eesti riiki. Ei oleks ka sellist elu, nagu me seda täna teame ja homses ette kujutame. 

Näitus „Minu elu ülikool“ jutustab kõigi Tartu Ülikoolis õppinud 180 000 tudengi lugu. See on näitus igavesest noorusest, otsingutest, valikutest ja murrangutest. 

"Kokkuvõttes polegi nii tähtis, kui palju ja milliseid eksameid te sooritasite, vaid see, et elasite need viis aastat koos selliste inimestega ja keskkonnas, mida nimetatakse Tartu Ülikooliks. See on hinnetest palju tähtsam."

Peeter Olesk

Tegevusi kõigile

Näitusel on nii tekstilist kui ka käega katsutavat materjali, mis tutvustab külastajale Tartu ülikooli lugu. Näiteks saab panna proovile oma teadmisi tudengikorporatsioonidest, keerutada ajalooliste faktide ruletiratast ja mõistatada, kuidas arvutati 17. sajandil arvutuspulkade abil. 

Võimalik on vaadata videoid, milles tuntud ülikooli vilistlased ja teadlased jagavad alma mater’ist eredaid mälestusi. Lisaks võib uudistada detailseid makette endisaegsetest tudengite eluruumidest. Kiirülevaate ülikooli ajaloost annab 15minutiline lõbus animatsioon näituse sissejuhatavas osas. 

Tartu Ülikooli vilistlasi koondavast andmebaasist Album Academicum saavad külastajad otsida enda, sugulaste või tuttavate andmeid. 

Lastele on näitusel spetsiaalne salaraamatukogu, kus akadeemilised raamatute asemel on armastatud lasteraamatud.  

Alati võib võtta riiulilt raamatu ja veeta näitusel tund või paar rahulikult lugedes. 

Ajalooline raamatukogu

Näitus asub saalis, kus on osaliselt säilinud toomkirikus üle 175 aasta tegutsenud raamatukogu. Sisekujunduses on kasutatud näituse tarbeks konserveeritud vana mööblit ning selle põhjal sisearhitekt Mari Kurismaa poolt kavandatud uut mööblit.  

Ligipääsetavus

Liikumine

  • Näitus asub Tartu Ülikooli muuseumi viiendal korrusel, kuhu pääseb liftiga.
  • Näitusesaali uksel on kõrge lävepakk, mille ületamiseks saab paluda külastusjuhilt puidust kaldteed.

Istumiskohad

  • Näitusesaali on paigutatud rohkelt seljatoega toole, mida võib ruumis vastavalt soovile liigutada.
  • Ruumis on mõned seljatoeta pingid, istumiskohad aknalaudadel ning madal rippsohva.

Valgus ja heli

  • Ruumi üldvalgustus on hämar, et kaitsta ajaloolisi esemeid.
  • Olulised esemed ja tekstid on eraldi valgustatud sihitud valgusega.
  • Ruum on suur ning seal kostuvad korrapäraselt järgmised helid: sosin „alma mater“, sammud Inglisillal, vaikne köhatus, sosin „Das ist meine Bibliothek“.
  • Ruumi sissejuhatavas osas olevaid videoid saab kuulata kõrvaklappidest ja soovi korral ka kõlaritest. Seda, kas heli tuleb kõrvaklappidest või kõlaritest, saab külastusjuhi abil muuta.
  • Mitmete 20. sajandi tudengitubade makettide ja Zavoodi ukse juurde kuulub helitaust, mida on võimalik käivitada nupust või ust liigutades.

Tutvu kogu maja ligipääsetavust puudutava infoga siin.

Näituse meeskond

Kuraatorid: Ken Ird, Karoliina Kalda, Kaija-Liisa Koovit, Janet Laidla, Virge Lell, Lea Leppik, Külli Lupkin, Terje Lõbu, Paula Põder, Kristiina Tiideberg 
 
Peakuraator: Mariann Raisma 
 
Projektijuht: Karoliina Kalda 
 
Sisekujundaja: Mari Kurismaa 
 
Graafiline kujundaja: Mari Kaljuste 

Graafilised materjalid: Maarja Roosi (Tartu Ülikooli kirjastus) 
 
Keeletoimetajad: Katrin Kern, Hille Saluäär, Reet Vääri 
 
Tõlkijad: Kristopher Rikken, Scriba, Juta Ristsoo, Katiliina Gielen, Sirje Kupp-Sazonov, Kaspar Kolk 
 
Inglise keele toimetaja: Daniel Edward Allen 
 
Säilitamiskonsultandid: Kristiina Ribelus, Tiina Vint, Maria Väinsar 
 
Konservaatorid: Anne Arus, Kristiina Ribelus, Maria Väinsar, Indrek Ikkonen (ERM), Karl-Erik Hiiemaa (ERM), Mariliis Vaks (ERM) 
Koguhoidjad: Jaanika Anderson, Virge Lell, Ingrid Sahk, Maris Tuuling, Aile Tammiste 
 
Haridusprogrammid: Tiiu Kreegipuu 
 
Interaktiivsed eksponaadid: Exporabbit 
 
Tudengitubade maketid: Sheip, Clownplay 
 
Programmid: Vatson, Exporabbit, Avar Agentuur 
 
Tartu Ülikooli animafilm: Mart Kivastik, Paula Mauer, Robert Annus, Ardo Ran Varres 
 
Filmid: Plankfilm 
 
Tehnika: Hansab 
 
Mööbli restaureerimine: Babach, Räsa, Martin Tamm 
 
Ekspositsioonimööbel: Riksen, Wako Wärkstuba 
 
Installeerimine: Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus-Villems 
 
Meistrid: Tanel Nõmmik, Marko Nõmmik 
 
Kaardid: Maa-amet, Tiit Kaljuste 
 
Raamimistööd: Joonstuudio, Raamimees, Raamikoda 
 
Printimis- ja kleepimistööd: Salibar, Laserstuudio, Tartu Ülikooli kirjastus, Valge Kass, Reklaamitsehh 
 
Asutamisaktide koopiad: Lilian Bristol, Tatiana Iakovleva, Pille Kivihall 
 
Kipskoopiad: Karin Kivisild, Maarit Mälgi, Maria Väinsar (Kõrgem Kunstikool Pallas) 
 
Raamatud: Tartu Ülikooli muuseum, Tartu Linnaraamatukogu, Hoiuraamatukogu, Tartu Ülikooli raamatukogu, erakogud 
 
Vaip: Lincona 
 
Ehituse projektijuhid: Arvo Avi, Raimo Talts (Tartu Ülikool) 
 
Ehitus: PVH Ehitus 
 
Nõrkvoolutööd: G4S 
 
Elektritööd: Koduelekter, Alter 
 
Põrandate töötlus: Teket 

Saali renoveerimist ja näituse valmimist toetasid Tartu Ülikool, Kultuuriministeerium, Epp Tsirk-Jüriado Eesti Ameerika Fondi kaudu, Eesti Kultuurkapital, Tartu linn, Rootsi Suursaatkond, Moodne Valgustus ja Joonstuudio. 

Näitus on pärjatud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastaauhinnaga.  

Tartu Ülikooli muuseumi valge saal

Tartu Ülikooli muuseum tähistab Euroopa päeva

Lossi 25

Ekskursioon „Kirikust muuseumini: Tartu vanima hoone lugu“

Lossi 25

Muuseumi ekskursioonid „Kirikust muuseumini: Tartu vanima hoone lugu“