Uudised

Sel aastal on Tartu Ülikooli muuseum löönud käed kirjandusfestivaliga Prima Vista, et tähistada oma taasavamist mai alguses ning meenutada kõigile, et muuseum on kirjanduslikult mitmekihiline paik. Tartust sai hiljuti UNESCO loomelinn ning on tähenduslik, Tartu Ülikoolist ja tema ajaloolistest hoonetest ning isikutest on kirjutanud nii A. H. Tammsaare, J. Kross kui M. Friedenthal.

Kultuuriministeeriumi pressiteade13. aprill 2016Täna, 13. aprillil antakse Brüsselis toimuval auhinnatseremoonial Tartu Ülikooli ajaloolisele linnakule üle Euroopa kultuuripärandi märgis. Tunnustuse eesmärk on tõsta esile Euroopa ühtsust, ajalugu ja ühiseid väärtusi rõhutavaid paiku. Euroopa Komisjon nimetas ülikooli ajaloolise arhitektuuriansambli Euroopa kultuuripärandi märgisele kokku üheksa Euroopa kultuuripärandi objekti seas.

Tartu Ülikooli muuseum pakub põnevate võimalustega mitmekülgset tööd. Töö sobib aktiivsetele inimestele, kellele meeldib suhelda ning tegeleda muuseumi külastajatega.Tartu Ülikool otsib ülikooli muuseumi kollektiivi suveperioodiks (01.05.16-30.09.16) osakoormusegaKÜLASTUSJUHTI, kelle peamised ülesanded on* tutvustada külastajatele muuseumi ekspositsioone ja tegevusvõimalusi* juhendada ja suunata külastajaid näitusega tutvumisel* viia läbi töötubasid* jälgida ekspositsioonide korrasolekut

Aprillikuu on Tartu Ülikooli muuseumis väga eriline ja sündmusterohke – tähistame kahte sünnipäeva ning uue ajutise näituse avamist. Lisaks huvitavatele ja harivatele aruteludele meie igakuistel astronoomialoengutel, kunstikolmapäevadel ja teeõhtutel teadlasega, osaleme kuu lõpupoole ka mitmete üritustega tudengite kevadpäevadel. Suuri ja väikeseid eksperimendisõpru ootame laupäeva hommikuti Hullu Teadlase maailmamõõtmise jaama ning kõiki tähehuvilisi kuu keskpaigas toimuvatele vaatlusõhtutele.

Vabariigi aastapäevaks valmis ülikooli peahoones selle ajalugu tutvustav stendinäitus. Näitus paikneb peahoone fuajees endistes infotahvlites ja jutustab ülikooli peahoone loo alates sellel kohal paiknenud Maarja kirikust kuni tänapäevani.

Kas tead, mis on gravitatsioonilised lained ja kuidas neid mõõdetakse? Milliseid kosmosemissioone on sel aastal planeeritud seoses planeediga Marss? Miks tekitab anonüümsete kommentaariumite teema nii tuliseid diskussioone? Oled kunagi mõelnud, kuidas võiksid kõlada hinnatud antiikkirjanduse teosed eesti keeles? Või kuidas üldse antiikajal kirjandust tundma õpiti? Nendele ja paljudele teistele põnevatele küsimustele leiad vastuse märtsikuus Tartu Ülikooli muuseumis. TARTU TÄHETORNi astronoomialoengutel antakse 1.

Euroopa Komisjon kinnitas 2. veebruaril ametlikul Euroopa kultuuripärandi märgise (European Heritage Label) pälvinud objektide nimekirja, mille hulgas on ka Tartu Ülikooli ajalooline arhitektuuriansambel. Märgise üleandmise tseremoonia toimub 12.–15. aprillini peetavate Euroopa pärimuspäevade ajal 13. aprillil Brüsselis. „Väga rõõmustav on tõdeda, et Tartu Ülikooli unikaalne ajalooline ansambel ei ole ainult oluline pärand meile, vaid on tähelepanuväärne kogu Euroopas.

3. veebruaril kell 17.15 esineb Tartu tähetornis aasta esimesel teeõhtul teadlasega TÜ inimgeograafia vanemteadur Antti Roose teemal "Vahi – 21. sajandi Annelinn?".

2. veebruaril kell 18.15 jätkab astronoom ja Tartu Observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik kaheosalise loengusarja raames Johannes Kepler elu ja tegemiste tutvustamist."Ettekande teises osas tuleb juttu Kepleri panusest optikasse, suhetest Galileo Galileiga, elust Linzis, tema ema kohtuprotsessist, matemaatika-alastest uuringutest, Rudolfi tabelitest ning nende trükkimise loost," ütleb Tõnu Viik.

27. jaanuaril kell 17.15 ootame kõiki klaasikunstihuvilisi Tartu Ülikooli kunstimuuseumisse, kus arheoloog ja Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi lektor Ain Mäesalu annab ülevaate 13.-14. sajandi emailmaalingutega klaaspeekritest ja räägib Tartu arheoloogilistel väljakaevamistel leitud klaaspeekrite fragmentidest, tänu millele on Tartu mainitud peekrite suuremaid leiukohti Euroopas. "Euroopa klaasiajaloolaste seas on juba pikemat aega pälvinud suurt tähelepanu 13. sajandi lõpu – 14. sajandi I poole emailmaalingutega klaaspeekrid.

19. jaanuaril kell 18.15 toimub Tartu tähetornis (Lossi 40) aasta esimene astronoomialoeng, kus võetakse kokku möödunud aaasta olulisemad astronoomilised uudised. Loenguõhtut veab Tartu Observatooriumi juhtivteadur Jaan Pelt, kellel on külas vanemteadur Laurits Leedjärv, kes võtab kokku tähefüüsikavallas toimunu, nooremteadur Rain Kipper, kes räägib uudistest galaktikate füüsika vallas, ning teadur Tiit Sepp, kes toob esile arengud kosmoloogia vallas.

13. ja 14. jaanuaril on tähetorn aga õhtuti avatud kella 19ni - selge ilma korral vaatleme läbi teleskoobi Kuud, pilves ilmaga toimuvad kahel täistunnil planetaariumietendused."Tähetornil ei ole mõnda aega õnnestunud ilmaga vaatlusõhtute osas kokkuleppele jõuda ning otsustasime seetõttu proovida uue formaadiga - olgu siis selge või mitte - tähetornis on igal juhul midagi põnevat avastada ja teha," tutvustab sündmust tähetorni juhataja Janet Laidla.

Ilmunud on raamat kunstilembeliste Liphartite kogust Eestis. Raamatu „Unistuste Raadi. Liphartide kunstikogu Eestis“ esitlus on 16. detsembril kell 14.00 Tartu Ülikooli kunstimuuseumis. Raamatu vastutav toimetaja on Inge Kukk, kujundaja Tiina Viirelaid.Liphartite Raadi kunstikogu, mis viidi Raadilt ära juba ligemale 100 aastat tagasi, on ikka ja jälle olnud legendide allikaks, sest just paljusid kunstiteoseid nii muuseumites kui ka erakätes on seostatud Lipharti nimega.

Ootame 1.-5. klassi õpilasi osalema koolivaheaja kunstiakadeemias 6. või 7. jaanuaril kell 12.00-16.00 Tartu Ülikooli kunstimuuseumis.

Ootame 1.-5. klassi õpilasi osalema koolivaheaja kunstiakadeemias 6. või 7. jaanuaril kell 12.00-16.00 Tartu Ülikooli kunstimuuseumis.

9. detsembril kell 17.15 toimub Tartu Ülikooli kunstimuuseumis kohtumine Ivo Lillega näitusel "Mälukiri - Memory Code", kus ta räägib oma teoste loomise rõõmust ja vaevast. Lille sõnul on klaasi sisse vaatamine nagu kaleidoskoobi vaatamine, kus valgus õõtsub, voogab ja väreleb, kus iga hetk pakub vapustavaid muljeid.

Tartu tähetorn kutsub kõiki huvilisi astronoomialoengule teisipäeval, 8. detsembril kell 18.15, kui Tartu Observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik viib meid tagasi astronoomia ajaloo algusradadele – ettekande teemaks on Johannes Kepleri elu ja töö.

2015. aasta viimane Kunstikolmapäev toimub 9. detsembril kell 17.15. Kohtumine kunstnik Ivo Lillega näitusel „“Mälukiri – Memory Code“2016. aastal jätkuvad Kunstikolmapäevad uue hooga!Aasta esimene Kunstikolmapäev toimub 27. jaanuaril kell 17.15, kui kavas on TÜ arheoloogialektor Ain Mäesalu ettekanne „Tartu on 13.-14. sajandi emailmaalingutega klaaspeekrite suuremaid leiukohti Euroopas“Kunstikolmapäeval saab osaleda 1€ muuseumipiletiga. Tartu ülikooli tudengitele ja töötajatele on sissepääs tasuta.

2015. aasta viimane kunstikolmapäev toimub 9. detsembril kell 17.15. Kohtumine kunstnik Ivo Lillega näitusel „Mälukiri – Memory Code“ 2016. aastal jätkuvad kunstikolmapäevad uue hooga!Aasta esimene kunstikolmapäev toimub 27. jaanuaril kell 17.15, kui kavas on TÜ ajaloo- ja arheoloogia instituudi lektor Ain Mäesalu ettekanne „Tartu on 13.-14. sajandi emailmaalingutega klaaspeekrite suuremaid leiukohti Euroopas“

Sel reedel, 27. novembril kell 17 avatakse Tartu Ülikooli kunstimuuseumis klaasikunstnik Ivo Lille näitus „Mälukiri – Memory Code”.