Tartu Ülikooli muuseumis avatakse uus ajutine näitus „Kas on kerge olla vana?“

Tartu Ülikooli muuseumis avatakse 30. aprillil uus ajutine näitus „Kas on kerge olla vana?“, mis tõstatab küsimuse, kas on kerge olla vana ühiskonnas, mis seisab silmitsi elanikkonna kiire vananemisega.

Meie elu kulgeb aastate rütmis ja märkame üsna loomulikult, kuidas vanus kasvab. Siiski oleme üllatunud, kui ületame vanusepiiri, mida oleme pidanud nn vana inimese eaks, kuna vanemaks saades hakkame üha enam ümber mõtestama, mida vana olemine tegelikult tähendab. Ka seda, kuidas me inimesi enda ümber näeme, mõjutavad meie endi elu jooksul kujunenud hoiakud.

Tööealise elanikkonna arv väheneb ja 2035. aastaks on iga neljas Eesti elanik 65-aastane või vanem. Kasvab majandussurve, sest meditsiini- ja sotsiaalsüsteem vajab rohkem vahendeid, mida enamasti kulub rohkem just kõrgemas eas inimestele. Kuidas tunneb selle keskel ennast see vanem inimene ise, sõltub sellest, kuidas me ühiskonnana väärtustame erinevas eas inimesi ning kas soovime neid endiselt otsustusprotsessidesse kaasata ja tööturul hoida.

„Näituse idee arenes mõttest, et kui vananemine on elu loomulik osa, siis kas meie ühiskond sellega tõesti ka arvestab või nähakse vananemises pigem probleemi. Meid huvitas, kas peaksime praegustes hoiakutes ja tegevustes midagi muutma või kui me seda ei tee, siis kuidas edasi,“ sõnasid näituse kuraatorid.

Näitus kutsub kaasa mõtlema, mida silmas peame, kui kõneleme vanadusest. Millised on vananeva ühiskonna lahendamist vajavad probleemid? Kas vananemine üldse ongi ühiskonnale ainult probleem või on küsimus pigem meie endi vaatenurgas? Kuidas teha nii, et vananemine ei muudaks inimesi ühetaoliseks, vaid mõistaksime kogu selle protsessi mitmekülgsust?

Vananemine on kohati ka väga isiklik, isegi intiimne teema. Seega arutleme näitusel ka teemadel, mis on ahenev ruum ja kuidas tekib üksildus, millised on meie suhted oma vananeva kehaga ning kuidas see mõjutab seksuaalsust.

Näituse koostamisel tegid kuraatorid koostööd nii sihtgrupi esindajatega kui ka teadlastega. Näituse üks osa on ka etnoloogiateaduri Rebeka Põldsami sissevaade Eesti keskealiste ja vanemate LGBTQ-inimeste tulevikuvisioonidesse.

Näituse kuraatorid: Karoliina Kalda, Birgit Landberg, Külli Lupkin, Terje Lõbu.
Toetajad: Tartu linn, Eesti Kultuurkapital, Pihlakodu.

Näitus jääb avatuks kuni 30. aprillini 2027.