Näitust „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ saab külastada kuni 29. märtsini

Tartu linna sünnilugu tutvustav näitus „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ viib külastaja keskaegsesse Tartusse ja avab linnaruumi varjatud ajalookihistusi. Näituse keskmes on sündmused, mis panid aluse linna sünnile, ning Tartu linnaruum ja elanikud linna esimese saja aasta jooksul. Näitust saab külastada kuni 29. märtsini.

Näiteks leiab külastaja vastused küsimustele, mis toimus Tartus 1224. aastal, kui palju keskaegsest linnaruumist on tänaseni säilinud, kuidas riietusid ja mida sõid 13. sajandi tartlased ning milline oli nende argipäev. See loob võimaluse hinnata, kui palju on tartlane oma välimuselt ja tegevuselt 800 aastaga muutunud.

Näitusel on oluline osa maastiku- ja linnamudelitel, mis põhinevad kõige uuematel uurimistulemustel. Esmakordselt on võimalik näha, milline nägi välja Tartu 10 000 aasta tagune loodusmaastik, ning mõista, miks linn kujunes just sellesse kohta. Samuti on virtuaallahendustena eksponeeritud Tartu muinaslinnus ja asulakoht 1000 aastat tagasi ning 14. sajandi alguse linnaruum.

Tartu vanim säilinud linnamakett pärineb 1686. aastast ja asub Rootsi Kuninglikus Armeemuuseumis. Näituse tarbeks on maketist loodud täpne koopia, mis annab võimaluse seda ka esimest korda Eestis näha ja uurida. Lisaks on näitusel eksponeeritud arheoloogilised leiud Tartust ja Tartumaalt.

7. märtsil toimub Tartu Ülikooli arheoloogi Riina Rammo ringkäik „Rõivastusest keskaegses Tartus“.

28. märtsil leiab aset näituse lõppu tähistav perehommik, kuhu muuseum ootab nii suuri kui ka väikeseid huvilisi, sest põnevaid tegevusi jagub kogu perele. Sisuka hommiku lõpetab kell 13.00 algav näituse viimane kuraatorituur.

29. aprillil avatakse Tartu Ülikooli muuseumis uus ajutine näitus „Kas on kerge olla vana?“, mis räägib vananeva rahvastikuga ühiskonna väljakutsetest praeguses ajas.

Kohtumiseni muuseumis!