Aleksander Vardi „Pariisi taeva all II“
Tartu Ülikooli muuseumis saab 22. veebruarist 9. aprillini näha ajutist näitust „Pariisi taeva all II“, mis annab ülevaate kunstnik Aleksander Vardi üle kuuekümne aasta kestnud loometeest. Näitusel on kunstiteoseid Eesti Kunstimuuseumist ja Tartu Kunstimuuseumist, samuti erakogude taieseid.
Näituse autor on kunstiajaloolane Krista Piirimäe ja selle valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.
Keeruliste aegade jälg
Aleksander Vardi (kuni 1940. aastani Bergman) sündis 4. septembril 1901 Tartus ja suri 18. juunil 1983. Tema looming sattus Eesti ajaloo kõige traagilisemale perioodile ja muutused nii kodumaises kui ka Lääne-Euroopa kunstis peegelduvad tema meistriteostes.
Kõrgema Kunstikooli Pallas õpilasena (1919–1925) võttis ta eeskuju oma õpetajate Konrad Mäe ekspressionismist ja neoimpressionismist ning Ado Vabbe futurismist, samuti teistest ajastuomastest stiilidest. Kõige sobivamaks tema tundlikule kunstnikunatuurile osutus aga 1930. aastatel Pariisis levima hakanud impressionism. Vardi impressionistliku loomingu kaunimad näited pärinevad 1930. aastate teisest poolest, muuhulgas Pariisist. Järgnenud okupatsiooniaeg vajutas Vardi säravale impressionismile aga kurbuse ja sotsialistliku realismi karmi pitseri. Kunstnike Liidust välja heidetuna leidis ta aastatel 1950–1956 tööd Vanemuise lavakujundajana.
Uus tõus
Uus tõus Vardi ja laiemalt Tartu kunstis algas 1950. aastate keskel. 1958. aastal hakkas Vardi koos noorte edumeelsete kunstnikega katsetama abstraktsionismi. Tema 1970. aastate loomingut iseloomustavad suuremõõtmelised lillerohked maalid.
Viljaka ja kõrgetasemelise loometöö kõrval oli Aleksander Vardi hinnatud õppejõud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas (1934–1944) ja Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis (1944–1950). Viimases sai ta 1947. aastal professoriks.
Ligipääsetavus
Liikumine
-
Näitus asub Tartu Ülikooli muuseumi kolmandal korrusel, kuhu pääseb liftiga.
-
Näitusesaalis on piisavalt ruumi, et ratastooliga manööverdada.
-
Puhkamiseks on näitusesaali paigutatud toolid ja pingid, millel on võimalik istuda. Toole võib näitusesaalis ümber paigutada.
Valgus ja heli
-
Ruumi valgustase on reguleeritud pigem hämaraks, et tagada eksponeeritud teoste säilimiseks parimad tingimused. Valgusteid käivitab liikumisandur.
-
Näitusetekstid on valges kirjas tumedal taustal või tumedas kirjas heledal taustal, et neid oleks hõlbus lugeda.
-
Ruumi ühes nurgas võib näha katkeid 1971. aastal valminud dokumentaalfilmist, millel on ka helitaust.
Tutvu kogu maja ligipääsetavust puudutava infoga siin.
Näituse toimkond
Näituse autor: Krista Piirimäe
Tekstide toimetamine ja tõlkimine: Sirje Toomla, Refiner Translations OÜ
Kujundus: Maarja Roosi, Tartu Ülikooli Kirjastus
Plakati kujundus: Karin Leies, Tartu Kunstikool
Trükk ja kujundus: Raamikoda, Salibar, Tartu Ülikooli Kirjastus
Toimkond: Anne Arus, Karoliina Kalda, Tanel Nõmmik, Kristiina Ribelus
